CIF-Iisrael, aprill - mai 2011 Malle LuikAjavahemikus 27.04- 18. 05. 2011.a. võisin esimese
eestlasena osaleda CIF- Israeli programmis,
kus osales ka üks Türgi esindaja. Tšehhi esindaja jäi kahjuks
finantsilistel põhjustel saabumata. Seetõttu olen väga tänulik
KÜSK' le,
kes minu reisikulude taotlust toetas ja Iisraeli sõidukulud
kompenseeris.
Kohalikud programmi korraldajad, kes on ühtlasi CIF-
Iisraeli liikmed, olid koostanud meile iga päeva jaoks kolme nädala jooksul
ülitiheda programmi, mis sageli algas ärkamisega kell kuus hommikul ja lõppes uinumisega
kell kaks öösel. Seetõttu võis hinnata seda väga huvitavakas, kuid ka väga
väsitavaks programmiks. Programm koosnes üldjoontes kolmest osast:
professionaalsest, poliitilisest ja kultuurilis-ajaloolisest.
Professionaalse programmi jooksul külastasime erinevates
Iisraeli linnades ja piirkondades (Jerusalemm, Tel Aviv, Jaffa, Raanaana,
Haifa, Akko, Rosh Ha-Ayin, jt.) hulgaliselt erinevaid asutusi ja
organisatsioone, nagu näit.: Iisraeli Sotsiaalministeerium, Jeruusalemma ja
Raanana linnavalitsused, Iisraeli Ülemkohus, vaimse ja füüsilise
puudega laste ja täiskasvanute erinevad rehabilitasiooni- ja ravikeskused, tervisepargid
ning koolid; haiglad ja hooldekodud. Oli võimalus kogeda, kuidas tehakse
erilist tööd vaegnägijatega, sõltlastega, sõjaväeteenistusest ja vanglast
vabanenutega, tänavalastega, perevägivalla ohvritega ja vägivaldsete meestega.
Kohtusin muusika-, draama- ja kunstiterapeutidega, arstide ja psühholoogidega. Osalesin
ka nende psühhoteraapilistel grupiseanssidel. Muljet avaldas vabatahtlike väga
aktiivne osalemine sotsiaalprojektides. Kahjutunne jäi südamesse, et meie kava
ei sisaldanud ühtki vangla külastust. Vangla psühholoogina lootsin koguda infot
uute sotsiaalprogrammide kohta kinnipeetavatele ja näha oma
silmaga Iisraeli vangla olukorda.
Kõikides külastavates paikades tutvustasin lühidalt oma
isikut, erialalist tööd ja Eesti riiki. Seejärel saime kohalikelt
spetsialistidelt teoreetilise sissejuhatuse asutuse tööst ja näidati tööruume. Tutvustati
töötajaid ning osalesime mõnes praktilises igapäevases töös/ tegevuses.
Huvitavaimad vestlused ja kogemuste vahetused tekkisidki olukordades, kus olin
kaasa haaratud osalejana kohalike ühenduste organiseeritud üritustesse (näit.
lastevanemate reid öistel linnatänavatel, jalgrataste projekt puuetega inimestele,
psühhoteraapiagrupp ortodoksi juutide naistele ja vägivaldsetele meestele,
jm.). Just seal tekkis enim võimalusi vahetada spetsialistidega uusi mõtteid ja ideid.
Olin reisiks ette valmistanud neli informatsioonilist
slaididega ettekannet (Eesti riik, MTÜ Eesti Muusikateraapia Ühing, MTÜ Maarja
Tugikeskus ja Maarja Kool, muusikateraapiline uurimustöö Tartu Vanglas). Enamus
kohtades oli aga kahjuks aega vaid lühidaks suuliseks enesetutvustuseks. Iisraeli Sotsiaalministeeriumis
paluti minul ja Türgi esindajal esitleda kõiki ettevalmistatud ettekandeid.
Kõigile vastuvõtjaile jagasin rohkesti eestiainelisi kaarte, reklaamvoldikuid, raamatukesi,
suveniir-riigilippe ja -vappe.
Meil oli õnne, et programm oli ajastatud Iisraeli
Iseseisvupäeva perioodile. Pakuti võimalust külastada Holokausti muuseumi ja osaleda
sealsel pidulikul mälestusõhtul koos valitsuse liikmetega. Samuti oli au osa
võtta Iisraeli Iseseisvuspäeva pidulikust tähistamisest Iisraeli parlamendis
Knessetis, külastada Y. Rabini, Palmach' i jt. Iisraeli väljapaistavaid
muuseume, mis kajastavad Iisraeli 63
aastase iseseisvuse ajalugu ja võitlusi. Muljet avaldas Iisraeli kodanike
patriootilisus ja uhkus oma riigi pärast. Eestlastel oleks palju õppida, kuidas
suhtuda oma riiki ja rahvasse, kuidas läbi viia väga kõrge kvaliteediga
avalikke pidulikke üritusi.
Kultuuriajaloolistest paikadest jätsid sügava mulje
Jeruusalemma, Jaffa ja Akko vanalinnad, Palestiina valitsusaladel olevad
legendaarsed linnad Bethlehem ja Jericho
ning neile lähedalasuv Surnumeri. Põnev oli külastada erinevaid linnu ja
külasid, mis erinesid nii rahvuslike kui usuliste tunnuste ja traditsioonide
poolest. Niisugust segu paljudest rahvastest ja kultuuridest ühe riigi piires
kogesin küll esimest korda elus. Ka töökollektiivides kohtasime väga erineva pärioluga
töötajaid: rätikutega araablastest nais-spetsialistid,väga erineva välimusega
juudid USA-st, Venemaalt, Afganistanist, Iraagist, Jeemenist, Etioopiast,
Ungarist jm. maailmast.
Kogu programmi kestel ööbisime viie erineva perekonna
kodudes. Perekondades elamine soodustas vahetut individuaalset suhtlemist, mis
lisaks ametlikele kontaktidele andis võimaluse enam emotsionaalseid elamusi koguda.
Majutuspaikades nägime iisraellaste igapäevast elu, saime osa põlistest perekondlikest traditsioonidest (näit. shabbat) ja
omapärastest rahvustoitudest. Kohalikega suheldes jäi mulje, et keskmine
Iisraeli kodanik ei tea, kus Eesti täpselt asub ja ka Tallinn ei ole kõigile
tuttav linnanimi. Seepärast näis iga
informatsioonikild Eesti teemal kuulajaile huvitav. Üksikud, kes Eestist üht-
teist teadsid, olid väga huvitatud meie poliitilisest olukorrast ja laulva
revolutsiooni aegadest.
Iisraellased on väga aktiivsed, töökad ja emotsionaalsed.
Pideva pingelise poliitilise olukorra tõttu oli tunda ka üsna kõrget stressi
taset inimestes. Avalikes kohtades
toimis väga tugev turvakontroll, passi küsiti sageli. Lahkumisel Tel
Avivi lennujaamast pääsesin lennukile alles pärast kaheksa kontrollposti
läbimist, pagasi korduvat ülevaatamist ja korduvaid selgitusi, mida tegin, kus
elasin ja keda tunnen Iisraelis. Lõpuks eemaldati minu asjade hulgast küüneviil,
mida lootsin lennukis kasutada, et vähemalt koju jõuaksin küüntega, mida ei
peaks häbenema. Kolmenädalase pingelise programmi jooksul polnud mul olnud
ühtki võimalust selle väikse tööga hakkama saada.
Reisi tulemused võib jagada üldiselt kahte rühma:
1) isiklikud
- ülirohke, huvitav ja paljuilmeline informatsioon Iisraeli
riigi erinevatest valdkondadest - palju uusi sõpru ja
tuttavaid, kontakte, ühiseid plaane.
2) Tulemused meie MTÜ- dele jt. organistasioonidele
- uued leidlikud ideed ja töövahendid, mis nähtud Iiraelis
ja mida saab soovitada meie „tegijaile“ (näit. park puuetega lastele, kus on
lõhna- ja muusikaaed vaegnägijatele, erinevad jalgrattad jm. liikumist ja mängu soodustavad tehnilised
vahendid/ materjalid, püsivad kunstinäitused, paadisõidud, tegutsevad
draamagrupid, jm.) - uued inimesed ja kontaktid, kellega on plaan koostööd
arendada Eesti Muusikateraapia Ühingu ja MTÜ Maarja Tugikeskuse tasemel (näit. koolitustsükkel Iisraeli
spetsialistidega muusika-, draama- ja geštaltteraapia meetodite leidlikust
ühendamisest).
Loodan väga, et kolme aasta pärast avaneb mul võimalus
külastada mõnda teist maailma riiki CIF programmi raames. | 
Koos Türgi esindajaga (Nesrin) kaameli seljas Jeruusalemmas Õlimäel
|