Soome 2004, osaleja kokkuvõte

CIF-i vahetusprogramm Soomes (7.05-11.06.2004)

Eelmise aasta lõpus kandideerisin CIF-i programmi, olles valinud sihtmaaks Soome. Aasta alguses selgus, et osutusingi väljavalituks.
Minu ja teiste sotsiaaltöötajate õppereis algas 7. mail. Esimesed päevad elasime kogu grupiga Helsingist väljas, linnaelust suhteliselt eraldatult ja omaette. Nende paari päeva jooksul tutvustati meile eesootava programmi põhimõtteid, ajakava ning ühtlasi tutvusime omavahel.
Meie rahvusvahelises grupp koosnes seitsmest liikmest, kõik osalejad olid erinevatest riikidest - Leedust, Lätist, Rumeeniast, Uus-Meremaalt, Kõrgõzthanist, Kamerunist ja Eestist. Seltskond oli tore ja sõbralik. Osalejate inglise keele tase oli väga erinev. Mõni vajas oma mõtete edastamiseks rohkem sõnaraamatu abi, kuid see ei häirinud omavahelist suhtlemist. Viie nädala pärast oli kõigi keeleoskus tunduvalt paranenud.

Peale kahepäevast sisseelamise etappi viidi meid nö tagasi tsivilisatsiooni ja algas teoreetilis-praktiline õppetöö. Hommikupoolikuti toimusid loengud erinevatel Soome sotsiaalsfääri puudutavatel teemadel ja pealelõunal käisime tutvumas erinevate asutustega. Põnevamad külastusted oli näiteks Statistikaametisse, kus leidis aset diskussioon teemal "Alkohol ja soomlane". Samuti tutvusime Soome parlamendi ning kohaliku omavalitsuse tööga.

Minule pakkus selle programmi ajal mõtteainet teema "Kas Soome heaoluühiskond on ikka hea?" Soomes on tõesti palju mõeldud elanikkonna sotsiaalsele heaolule ja turvalisusele. Heaks näiteks on kool, kus laste heaolu on tagamas ning õpetajaid abistamas mitmed spetsialistid nagu sotsiaaltöötaja, õppekuraator, eripedagoog ja nõustaja. Samas kurdavad sotsiaaltöötajad ikkagi, et neil on palju tööd, palgad on väikesed ning liiga palju on stressis ja üksildasi inimesi. See tekitas mõtteid, küsimusi ning arusaama, et ka sealses ühiskonnas on paljudel inimestel toimetulekuprobleeme ning hästi arenenud sotsiaalsüsteemgi ei suuda tagada elanikkonna heaolu.

Peale kahe nädalast teooria osa läksid kõik osalejad erinevatesse linnadesse praktilisi kogemusi saama. Minu praktika toimus Jyväskylä lähistel, kus võtsin osa ühe valla sotsiaalosakonna lastekaitse tööst. Kahe nädala sisse mahtus palju erinevaid juhtumeid, nende lahendeid, erinevaid arutelusid ja istungeid. Mulle meeldis, et sain osaleda vaatlejana sotsiaaltöötajate meeskonnatöös, käia koolisotsiaaltöötajaga koolides, samuti lubati jälgida perenõustamisest ja olla kohtuistungil, kus arutati ühe noore kuritegusid. See kõik andis juurde uusi mõtteid oma töö korraldamisel.

Olulise osa programmist moodustas tutvumine soome kultuuriga. Vahetu kogemuse tavainimeste eluolust andis peredes elamine. Mina elasin selle aja jooksul kolmes erinevas peres. Nii saimegi selle viie nädala jooksul nii teoreetilisi kui ka praktilisi kogemusi soome kultuurist.

Kokkuvõtteks võin öelda, et olen igati rahul selle ajaga, mis ma Soomes veetsin. Sain juurde uusi sõpru ja ülevaate teiste maade sotsiaaltööst. Samuti hakkasin soomlasi nägema teises valguses, kui olin kuulnud lähemalt nende rahva ajaloost ja inimsaatustest.

Uutele huvilistele soovin jõudu ankeetide täitmisel, sest võimalus programmis osaleda väärib kindlasti pingutamist.

Jaanika Toome CIF Soome 2004