CIF Austria programm 09.04 – 03.05.2010
Lea Kivipõld

Üldandmed Austria kohta:
Elanikke 8 355 260
Viinis 1 687 271
 

09.04.2010 Saabumine Viini, jalutuskäik ja ööbimine Michaela juures.

10.04. Nädalavahetus Judithi suvilas, tutvumine, programmi tutvustamine.

Dr Wilfing tutvustas sotsiaaltöö korraldust Austrias.

Põhilised seadused on riiklikud, kuid provintsides on erinevad sotsiaalsed süsteemid , ei ole ühtset riiklikku sotsiaalseadust. Nüüd tehakse uus üleriigiline seadus, millega planeeritakse ühtse toimetulekupiiri kehtestamist (744 Eurot).

Pärast 2. maailmasõda püüti Rootsi eeskujul üles ehitada heaoluriiki. Üsna tsentraliseeritud süsteem. Alati on olnud kiriku sotsiaaltöö, kuid põhiline on riiklik töö.

Euroopa Liidu mõjul on see muutunud, kõiki püütakse võrdsustada, pikaajaliste traditsioonidega riikides tase langeb. USA mõjul tuuakse sisse erasüsteeme. Nüüd on palju erasüsteeme, missaavad riigilt subsiidiume. Paljud teenused on erakätes, palju on MTÜ-sid. On palju võrgustikke, palju teenuseid saab osta oma raha eest.

Sotsiaalkindlustus on üleriigiline ja hästi paigas. Süsteem on keeruline, 27 erinevat kindludtudkompaniid tervisekindlustusele. See on kallis, neid tahetakse ühendada. Näiteks raudteelastel on oma kindlustussüsteem (mittetöötavad pereliikmed on kindlustatud töötava pereliikme kaudu, ka lapsed). Sotsiaalsüsteemi kohta käiv seadus on väga-väga mahukas.

Sotsiaalpartnerlus. Koostöö tööandjate ja töötajate vahel garanteerib sotsiaalset rahu, palju aastaid ei ole streike olnud.

Palju on probleeme pagulastega. Head traditsioonid pagulastega töötamisel. Põhiliselt erainstitutsioonid.

Osa sotsiaaltööd, mida ühiskond ei aktsepteeri, nagu töö narkomaanidega, püütakse üle viia teistesse riikidesse nagu Ungarisse või Venemaale (teraapiaasutusi). Pagulasi ka ei taheta, sotsiaaltöötajad teevad PR tööd.

Probatsioonitöö on nüüd eraorganisatsioonides, enne oli justiitsministeeriumi juures. Tegelevad ka ohvriabiga.

Noorte ja perede kaitse süsteem on väga tähtsad.

Raamistiku annab riiklik seadus, igas provintsis on omad seadused. Kesksed standardid on riiklikud. Asutustes on olnud palju lastevastast vägivalda, nüüd riiklikes enam ei ole, kiriku omades veel on.

 12.04.2010 Tutvumine Viiniga Gertrudi juhendamisel

13.04.2010 Sotsiaalhoolekande osakond noortele ja peredele 22-s rajoonis. Sotsiaaltöötajad Ulrike Rainer ja Astrid Schmidt.

Osakonnas töötab 15 sotsiaaltöötajat. Igaüks võtab endale koosolekul juhtumeid. Põhiliselt tegeldakse uurimisega, mille tulemusel otsustatakse, mis meetmeid pere puhul tarvitusele võetakse. Perele võib määrata abilise MTÜ-st, kes käivad iga päev ja nõustavad. On ka telefoninõustamine, riik maksab, sotsiaaltöötaja suunab.

Kui last on tarvis kodust ära võtta, sõlmitakse perega kirjalik kokkulepe, kui kokkuleppele ei saa, tehakse avaldus kohtule. Kohus teeb otsuse. Kohtus on ka tööl sotsiaaltöötajad, kes uurivad olukorda, kui laps võetakse kodust ära.

Võimalus on anda finantsabi, kui on oht kaotada kodu. Sotsiaalkortereid on liiga vähe, elutingimused on väga halvad, ruumid ülerahvastatud. Austrialastel on õigus saada sinna koht, välismaalastel ei ole. Ema ja lapse kodusse on 1 aastane järjekord. Nõustamine, toimetulekutoetus. Klientideks on ka  rasedad naised. Kooli sotsiaaltöötajad on uus eriala, neid eriti ei ole, koolides on nõustav õpetaja. Psühholooge on Viinis liiga vähe.

Kui laps kodust ära võetakse, siis alla 3 aastased lapsed pannakse kriisikasuvanemate juurde, üle 3-aastased lähevad kriisikeskusse. Ühele piirkonnale on üks kriisikeskus, et lapsed saaksid oma koolis edasi käia. Kõik kriisikeskused on ülerahvastatud, lapsed magavad põrandal. Üks kord nädalas toimun kriisikeskuses ümarlaud koos sotsiaaltöötajatega. Laps peaks olema kriisikeskuses 6 nädalat, kuid ka lastekodud on täis. Üle 15-aastastele on eraldi kriisikeskused poistele ja tüdrukutele. Adoptsiooni või kasuvanema keskus, makstakse 450 EUR 16 korda aastas. Supervisioon, koosolekud, koolitus regulaarselt. 

Linnavalitsuse integratsiooniosakond. Esra Kilaf 

Alates 2004 on migratsiooniosakond Viini linnavalitsuses. Varem nad esindasid migrantide huvisid, nüüd esindavad Viini linna huve. Nõustavad asutusi migrantidega käitumisest näit. haiglaid, tööandjaid, vahendavad raha ja kogemusi. Võtavad ühendust teiste asutuste ja osakondadega. Peavad tegema saksa keele eksami või minema kursustele. See maksab. Saavad tsheki 100 EUR`le kui käivad infopäevadel. Konsulteerivad MTÜ-sid, hindavad projekte.
 

14.04.2010 Interventsioonikeskus perevägivalla ohvritele 

Viinis on 26 naiste varjupaika. Mees saadetakse 14-ks päevaks ära, naine ja lapsed saavad jääda koju. Kohus võib pikendada seda kuni aastani. Naine ei tohi meest sisse lasta, politsei kontrollib ja mõlemad saavad trahvi. Interventsioonikeskus saab politseilt teate juhtumist ja töötab nendega. On MTÜ. Keskus võtab ohvriga ise ühendust, kutsuvad ohvri keskusse. On programm vägivaldsetele meestele, 8 kuu jooksul 1 kord nädalas, kohus saadab nad sellesse programmi, naine räägib, kas sellest on kasu olnud. Kui on alkoholi või psühhiaatrilise probleemiga, siis tuleb enne sellega tegelda. Keskuses on 30 töötajat, neid on erinevatest rahvustest, et nõustada erinevatest rahvustest ohvreid. 2008. a. oli Viinis nõustajate teenindada 3451 politsei saadetud klienti. 350 käis ise abi küsimas, 3800 ohvriga võeti ühendust. Kliente kokku oli üle 5000. 22 nõustajat. Riik rahastab. Neil on raha eraldatud 5-ks aastaks, tavaliselt antakse üheks aastaks. Politseiga koos tehakse koosolekuid, et selgitada välja ohtlikud isikud. 

Käisime parlamendis, kuid Tanja Windbüchler oli haige.

Majutatakse asüülitaotlejaid ja ajutiselt ka pagulasi. Elavad omaette korterites, teevad ise süüa, saavad väikest raha. Lapsed peavad minema saksa keelt õppima ja saksa kooli. Täiskasvanutel ei ole lubatud tööle minna ega võimaldata ka eriti õppimist. Otsuse ootamine võib võtta aega aastaid.
 
Ülikool University of Applied Sciences. Johanna Coulin-Kuglisch

Enne õpetati sotsiaaltööd Akadeemias 4 aastat, nüüd on üle mindud 3 + 2 süsteemile. Üle riigi ei ole ühtset õppekava sotsiaaltöö õppimiseks.
Millega sotsiaaltöötajad tegelevad? Toimetulekutoetuse maksmisega; vanadele toit ratastel, külastajad, päevakeskused.
Eraorganisatsioon, kuid maksab linnavalitsus.
Tööharjutus, töötavad aedades, toovad toitu koju.
Narkomaanid teevad arendavaid tegevusi, saavad toimetulekutoetust, lisaks taskuraha.
Eraorganisatsioonid: teenivad ise ja saab ka tööbüroolt. Kriminaalhooldus 3 aastat pärast vabanemist noortele.
Nõustamine haigetele v invaliidistunutele.
Naistevastane vägivald – nõustavad.
Migrandid üle 40% Viinis. Aidatakse saada haridust, leida tööd.
Linnade ja regionaalareng. Töötavad omavalitsustes, vaatavad, et kõigil oleks võimalused, et toimuks tasakaalustatud areng. Kaasata inimesi probleemide lahendamisse. 

16.04.2010 Viini Linnavalitsuse Sotsiaalabiosakond 19. ja 20 rajooni jaoks Sita Sieberer.

Iga paari aasta tagant muudetakse muudetakse toetuste saamise korda.
Üks seadus on inimeste jaoks, kes on üle 6 kuu haiged ja ei saa ilma abita hakkama. Toetust antakse vastavalt abivajadusele, on välja töötatud 7 astet. Toetus rahas.
Sotsiaalkeskustes on 4 – 6 sotsiaaltöötajat. Sotsiaaltöötajad töötavad täiskasvanutega. Pakutakse nõustamist ja ühekordset toetust õnnetuse korral. Antakse infot alkoholi või narkomaaniaprobleemidega tegelevatest asutustest, helistavad, lepivad ajad kokku.

Sotsiaalmajad – subsideeritavad korterid. Kui neil pole raha üüri maksmiseks, aidatakse üks kord, aga edasi peavad ise maksma. On teine organisatsioon, mis tegeleb inimestega, kes elavad erakorterites.
Kui perekond lahutab, siis tavaliselt korter jääb mehele. Naine ja lapsed võivad saada sotsiaalkorteri. Sotsiaaltöötaja saab soovitada.
Nõustamine pere eelarve koostamisel ja kulutuste planeerimisel. Käivad ka kodudes kontrollimas, teevad individuaalse plaani.

Kui inimese vaimne tervis ei võimalda toime tulla, kui sotsiaaltöötaja näeb, et isik võib olla ohtlik endale või teistele, teeb avalduse kohtule, et määrata inimesele eestkostja  või panna sunniviisiliselt hooldekodusse. Iga päev kella 8 – 12 saab ühe sotsiaaltöötaja juurde vastuvõtule tulla, v.a. kolmapäev, kui on osakonna koosolek. Neljapäeviti on vastuvõtt kuni 17.30. Sotsiaaltöötajad täidavad juhtumiplaani, klient kirjutab alla.

On olemas annetuste fondid, kust sotsiaaltöötaja aitab inimesel raha taotleda. Annetatud majadesse saab panna inimesed 6-ks kuuks väikese rendiga elama, niikauaks kui temaga töötatakse. Nüüd need majad võeti ära kodututele.

Toimetulekutoetuse saamisel kontrollitakse hoiuarveid. Kui on auto, tuleb 6 kuu jooksul maha müüa. Toetus määratakse 6-ks kuuks, siis taotlevad uuesti.. Toimetulekupiir ühele inimesele 461 eur+ 279 üür+ 44 küte. Perel 357 emale ja sama isale, lastele 137, üür 292 ja küte 44.Võetakse tööle uusi inimesi uue seaduse täitmiseks. Saavad tasuta supervisiooni.

Puudega inimesed lähevad arsti juurde, arst taotleb puudetoetust, sõltub abivajadusest. Päevakeskustes saavad süüa, õhtul viiakse koju tagasi. Peavad ise maksma. Raha saavad vastavalt sellele, mitu tundi nädalas abi vajavad. 7 taset – 50 tundi nädalas 154,2 eur kuni 180 tundi 1655,8 eur. Abistajaid võivad ise MTÜ-dest palgata. 

UNO (ÜRO) Cristine Sevenier (elu- ja sotsiaalnõustaja) SOS kolleeg: annab abi kolleegidele õnnetuste korral.

Psühhosotsiaalne abi inimestele õnnetuste korral, et ära hoida  PMS (shokijärgne sündroom). 2-aastane väljaõpe vabatahtlikele. Töötatakse ühtse meeskonnana politsei, tuletõrje ja kiirabiga. 2 inimest meeskonnas, tavaliselt mees ja naine. Politsei  kutsub nad välja. Läheved kaasa, kui perele teatatakse, et pereliige on surma saanud. Kui pere vajab pikemat abi, siis soovitatakse, kust seda saab. Saadavad ka hooldajat, kui vana inimene jääb üksi. See on vabatahtlik töö, makstakse kinni kulutused.  Viini linnavalitsuse poolt tasustatav, selles teenistuses on 60 inimest, vahetus 12.00-24.00. Üle 6 valve kuus ei tohi teha.
 

19. aprill 2010 Feldkirch IfS (sotsiaalteenuste instituut) -Sachwaltschaft

Sotsiaalameti poolt asutatud organisatsioon, kus töötavad koos kvalifitseeritud sotsiaaltöötajad, psühholoogid, nõustajad, õpetajad, arstid, psühhoterapeudid, advokaadid ja tõlkijad. Nõustavad täiskasvanuid, proffesionaalne ja sotsiaalne rehabilitatsioon, anonüümse varjupaiga pakkumine kriisis naistele, võlanõustamine, psüühiliselt haigete ja vaimsete puuetega inimeste eestkoste ja hooldus.

Josef Thaler –töö vabatahtlikega Eestkoste Assotsiatsioonis.
Vabatahtlike leidmine, koolitus, nõustamine, juhendamine, kontrollimine, motivatsioon.
Motivatsiooniks üritused, peod, ekskursioonid.
IfS Beratungsstelle Klaus Dünser – nõustamine erinevates eluvaldkondades, nagu laste kasvatamine, abielunõustamine, rasedusnõustamine, migrantide nõustamine, psühhoteraapia.

 Bludenz AKS- Sozialpsychiatrie Larissa Kusnevska.

Terapeutiline grupikodu psüühiliselt haigetele inimestele, kes on tulnud haiglast, kuid ei ole veel valmis iseseisvaks eluks. Omaette mugavad toad, koos koristatakse, käiakse poes, tehakse süüa, tehakse käsitööd, matkatakse, osaletakse päevakeskuse ja töökeskuse töös. Kindel päevaplaan. 2 töötajat.
Päevakeskus.
Töökeskus: detailid tuuakse ettevõtetest, toodang läheb ekspordiks. Puudega inimesed saavad väikese taskuraha, mis katab vaevu bussisõidukulud.
 

22. aprill 2010, Viin, Kinderschutzzentrum (MTÜ mis pakub lastega, kes on vägivalla ohvrid) Holger Eich (pereterapeut)

Probleemid vägivalla, seksuaalse ärakasutamisega. MTÜ 2/3 rahast tuleb linnalt. Rahastamine ei sõltu juhtumite arvust. Töötab 6 inimest: psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kõigil on lisaks ka psühhoteraapia haridus. 50% lastest tulevad ise või vanemad toovad, 50% suunatakse lastekaitseametist, koolidest, haiglatest.

Vanematele nõustamine, lastele psühhoteraapia. Mõnikord on koolis kahtlus, et lapsel on probleem, siis uuritakse. Kui on vaja, saadetakse kriisikeskusse. Perenõustamiseks tuleb raha riigilt, laste psühhoteraapiaks tuleb raha sotsiaalkindlustuselt, kui nad on kindlustatud. Töötavad ainult saksa keeles. 

Kinder- und Jugendanwaltschaft (laste ja noorte õiguste kaitse, millel on ka nõustav funktsioon poliitilisel ja seadusandlikul tasandil.

Saygili. Igas provintsis on üks niisugune keskus. Ombudsmanitöö. Töötatakse laste õiguste kaitse konventsioonile tuginevalt. Nõustavad põhiliselt. Töö ohvritega.

Limes – programm noortele seksuaalkurjategijatele (14 – 21 aastased). Teraapia vangla asemel, kestab 2 aastat. Maksab justiitsministeerium. Kord nädalas üksiksessioon, kord nädalas grupiteraapia, 1 kord kuus pereteraapia. Alguses ja lõpus tehakse psühholoogiline test. Grupis 14 poissi.

Asutuses töötab 7 inimest – 2 ülemust, 2 sekretäri, 3 sotsiaaltöötajat. 50% ajast teevad juhtumitööd, 50% ajast projekte. Lahutused, hooldusõigus, külastusõigus.

Kõik soovijad saavad nõustamist telefoni teel seadustest, psühholoogiast, pedagoogikast, mis on lapsele parim, võivad jääda anonüümseks.

Toetamine – täiskasvanut nõustatakse, kuhu tuleb minna, mida teha, alaealisega võivad koos minna.

Projektid, et muuta elu paremaks. Leidsid vabatahtlikke, koolitasid neid, üks vabatahtlik tugiisikuks ühele noorele inimesele.

Koolide mediaatorid käisid koolides, leidsid ühe õpetaja, kes soovis olla kontaktisikuks mediaatorile, kes tuleb probleeme lahendama.

Siin algatatakse projektid, siis tehakse pilootprojekt, pärast püütakse leida rahastaja ja nad muutuvad iseseisvaks. Ohvriabi eest maksab justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Koolide mediaatorite eest maksavad linnaosade valitsused.

23. aprill 2010 Hipoteraapia käitumishäiretega õpilastele. Hüperaktiivsed, keskendumisraskustega jne. 

Kooliaed vaimupuudega noortele

26. aprill 2010 Drehscheibe (kriisikeskus illegaalselt ja ilma täiskasvanuteta riigis viibivatele lastele)

Ceipek. 10 kohta, kuid tavaliselt on lapsi rohkem. Linnavalitsuse allasutus. Laps võib olla inimkaubanduse ohver. Sotsiaaltöötajad, sotsiaalpedagoogid, kui on vaja, kutsutakse psühholoog. Koostöö kriminaalpolitsei, justiitsministeeriumi, saatkondadega. Tehakse kindlaks, kes nad on, viiakse tagasi. Bulgaariast, Rumeeniast. Võrgustikutöö, UNICEF jne. Politsei toob. Supervisioon iga 14 päeva tagant, linn maksab. Lapsed on 1 nädalast 6 kuuni. 2 aasta jooksul koostab päritolumaa 2 korda aastas raporti, kuidas lapsel läheb. Tõlgid, haridusprogramm, keelekursused. 5 töötajat, 2 juhti 24 tundi. 

Aids- Hilfe Wien ( nõustamiskeskus HIV ja AIDS patsientidele ja vanematele, preventsioon. Sandra Diwoky.

Ennetus, testimine- 600 klienti. 3 sotsiaaltöötajat. Inimesed vajavad rahalist abi, võivad olla kodutud, teenindab 3 maakonda. Suurem osa kliente on HIV+. 2 haiglat, mis on spetsialiseerunud HIV-le. On kindlustatud, kui saavad sotsiaalabi. Saavad annetustest raha ja jagavad. 30% narkomaanid, 70% homoseksuaalid.
On ka nõustamine. Raha 60% riigilt ja 40% linnalt. Ennetus – käivad klasside kaupa siin töötoad poistele ja tüdrukutele eraldi, jagavad kondoome.
On ka päevakeskus, kus pakutakse ka tervislikku toitu ja nõustatakse toitumise küsimustes.

27. aprill 2010  BOJE (teraapiline abi traumatiseeritud lastele ja nende vanematele) Spinka.

Kohe pärast õnnetust saavad kiirelt teraapiat (24 tunni jooksul), edasi delegeeritakse teise asutusse. Kulud katab ravikindlustus teraapia osas, otsivad sponsoreid, see on eraasutus. 20 inimest psühhoterapeudid + psühholoogid, psühhiaatrid. 

Frauennotrul (asutus, mis pakub kriisitoetust naisohvritele seksuaalse vägivalla puhul) Salajane aadress. Nõustatakse telefoni maili ja personaalse kontakti teel. 2 nõustamisruumi, konverentsiruumid, ruum öövalves olevale inimesele. 9 töötajat: 3 sotsiaaltöötajat, 2 juristi, 4 psühholoogi. Vahetus 12,5 tundi 8.30 – 21.00 ja 20.30 – 9.00 esmaspäevast reedeni. Nädalavahetustel teised inimesed, kes nõustavad telefoni teel. Kolmapäeviti osakonna koosolek. Supervisioon 3 nädala tagant.

 SozialarbeiterInner (Austria sotsiaaltöötajate assotsiatsioon). Ettekanne.

28. aprill 2010 Klostenburg (lastekodu)

Lastele ja noortele täiskasvanutele. Riigi poolt rahastatav, 32 last, 8 last grupis, 4 gruppi, 3 sotsiaalpedagoogi kummaski grupis ja 1 abiline.Puhastamine söögitegemine. Käivad koolis ja lasteaias. Iga poole aasta tagant arutatakse vanemate ja sotsiaaltöötajatega, kuidas saaks lapsed koju tagasi. Majas on ka psühholoog 16 tundi nädalas. Õppeköök.

 Mutter-Kind-Heim (kodu alaealistele emadele) Skricik, Wilding.

Praegu 2 gruppi 13 tüdrukuga. Väga hästi sisustatud tuba kõige imiku jaoks vajalikuga. Vannitoas mähkimislaud otse imikuvanni kõrval. Elavad seal, kuni saavad täiskasvanuks, siis otsitakse korter. 12 sotsiaalpedagoogi. Tüdrukud tulevad tavaliselt teistest laste hoolekande asutustest. 3-kuuline uurimisaeg, kas suudavad olla emad ja täita reegleid. Õpivad elama koos lastega. Harjutavad süüa tegema, peavad ise süüa tegema, riideid pesema, poes käima. Linn maksab kõige eest. Kui ei tule toime, võetakse laps ära ja ema saadetakse tagasi. Lõpetamise faas lähevad iseseisva elu gruppi. Saab sotsiaalkorteri, lasteaiakoha, töökoha, sotsiaaltöötaja hoiab silma peal. Multiproffessionaalne meeskond: psühhiaater, psühholoog, narkoravi, käivad tööturuameti poolt kursustel.

29. aprill 2010 Anton-Proksch Instituut.

350 inimest. Sõltuvushaiged (internet, ostmine) 8 – 12 nädalat. On ka konsultatsioonipunktid. On ka uurimis- ja õppeasutus. Saavad 2 nädalat ravimeid, siis psühhoteraapiat. Tegevused: tööteraapia, vabaaja tegevused: maalimine, ekskursioonid, matkamine. Tervisekindlustus maksab. Otsitakse neile tööd, siin on ka tööhõiveameti osakond. Nõustatakse ka ambulatoorselt. Eraasutus, kuid saavad raha ka riigilt ja farmaatsiafirmadelt. Nüüd ka naistele 60 kohta, ka emale ja lapsele. Narkomaanidele on eraldi osakond, esialgu 3-kuuline teraapia, siis võivad minna 1-aastasele teraapiale väljaspoole.

Pöörduvad majanduslike probleemidega: maksmata arved. Pereteraapia, teraapia pereliikmetele. 1/3 patsientidest vajab sotsiaaltöötajat, on vastuvõtuajad. Saavad võtta kursusi: keele, arvuti jne. Tööpraktika, toetatud töökohad. Riik maksab osaliselt. Püütakse leida vabaaja üritusi pärast asutusest koju minekut. 

Zentrum für Entwicklungsförderung – eelkooliealiste laste abi. 1 sotsiaaltöötaja, psühholoogid, logopeedid, füsioterapeudid, eripedagoogid, pediaatrid. 4 sellist asutust Viinis. Pikad ooteajad. Haigekassa maksab kõik kinni. 600 peret aastas. Kord nädalas koosolek, supervisioon 1 kord kuus.

 30. aprill 2010 Jugendamt Schwechat – laste ja noorte sotsiaalhoolekande osakond.

Linnas 50000 elanikku, 4 lastekaitsetöötajat, igaühel oma rajoon, mille eest vastutab. Raha ei jaga, saadavad sotsiaalosakonda. 1 töötajal 100 juhtumit. Käib kodudes üksi. Psühholoog ja psühhoterapeut käivad 1 kord kuus. Käivad supervisioonil Viinis 1 kord kuus.
Dialoog pimeduses – täielik pimedus. Varustuseks ainult pimeda valge kepp ja teejuhiks pime inimene.  

Õhtul saame tunnistused.